Alustasin Võru tehases 2015. aastal pakendajana ja varsti sain operaatoriks. Täna olen vanemtöötaja kondiitriosakonna pakenduses.
Enne Võrru tulekut olin Kaitseväes parameedik, aga pärast Kaitseväge otsisin tööd ja Eesti Pagari tehas tundus hea valik – suur ettevõte tekitas kindlustunde. Esimesed muljed olid samuti head: tehases valitses kord ja puhtus, meeskond võttis sõbralikult vastu ja aitas kõigega.
Mis mulle tehase töö juures meeldib on vaheldusrikkus ja mitmekülgsus – olen töötanud erinevatel positsioonidel, õppinud erinevaid oskusi ja saanud ametialaselt areneda. Ja loomulikult ka inimesed: meil on suur kollektiiv ja väga mitmekesine, sa leiad siin kindlalt uusi sõpru ja tuttavaid.
Paljud on mult küsinud, kuidas ma suudan väikeste laste kõrvalt tehases töötada, aga tööandjaga koostöös on see täiesti võimalik. Töötan 8–17 ja siis edasi ongi juba pereelu.
Ja vabade päevade osas arvestatakse samuti minu soovidega.
Tehase suhtumise juures on tore ka see, et emapuhkuselt tagasi tulles tehakse sulle uuesti sisseelamiskoolitus ja räägitakse, mis on vahepeal muutunud või uuenenud ja samuti korratakse üle põhiasjad. Koolitust olen siin üldse saanud kõvasti: suhtlemiskoolitus, hügieenikoolitused, ka esmaabikoolitus, ehkki seda olin juba õppinud.
Mida ma soovitaksin inimesele, kes kaalub Võru tehasesse tööle kandideerimist?
Kõigepealt ma ütleks, muidugi tule! Aga ma soovitaks alguses varuda ka kannatlikkust ja võtta rahulikult. Kõigil tööpositsioonidel on olemas oma süsteem, mis aitab sul tööga alustada ja sellega harjuda. Harjutades tekib ka vilumus ning lõpuks laabubki kõik ladusalt. Mõnel läheb sisseelamine kiiremini, teisel võtab rohkem aega, aga usalda oma mentoreid ja töökaaslasi ning kõik saab korda. Üldse, kui on tahtmine ja positiivne suhtumine, siis on
Võru tehases kõik võimalik. Ja ega maitsvaid saiu ja kooke teisiti ei saagi valmistada, kui oskuste ja hea suhtumisega!